1. Biolagunev plast: mikroorganismid võivad teatud tingimustel neid plastmassi lagundada. Näiteks polüpiimhape (PLA) on tavaline kompostitav plast, kuid see laguneb looduslikus keskkonnas aeglaselt. Uuringud on näidanud, et PLA-st valmistatud kotid ei hakanud lagunema pärast 428 päeva merevees viibimist.
2. Kompostitavad plastid: need plastid võivad kompostimise tingimustes kiiresti laguneda. Näiteks tööstuslikes kompostimistingimustes võib modifitseeritud polüpiimhape laguneda 6 päeva jooksul 50 kraadi Celsiuse järgi, polükaprolaktoon (PCL) aga laguneda kahe päeva jooksul tööstusliku kompostimise tingimustes 40 kraadi Celsiuse järgi.
3. Lagunemine prügilates. Prügilates võib mõne kompostitava plasti (nt PLA) täielikuks lagunemiseks kuluda anaeroobse keskkonna tõttu rohkem kui 100 aastat.
4. Kodused kompostimisseadmed: Kodustes kompostimisseadmetes kulub kompostitava plasti täielikuks lagunemiseks umbes 28 päeva.
5. Oksüdatiivselt lagunevad ja fotolagunevad plastid: kuigi need plastid võivad teatud tingimustel laguneda, taandab nende lagunemisprotsess ainult suured plastid osakesteks, mis on palja silmaga nähtamatud. Need ei ole täielikult lagunenud ja kahjustavad keskkonda.
6. Uued lagunevad plastmaterjalid: teadlased uurivad uusi protsesse, näiteks ensüümide kasutamist plastide kergemaks lagunemiseks. Näiteks uut tüüpi polüesterplast võib 40-kraadises soojas vees 36 tunni jooksul peaaegu täielikult väikesteks molekulideks laguneda.
